Kooli ajalugu

  Asutatud 1919. aastal
 

EELLUGU

          Köstrikool Taageperra ehitati 1742. aastal. Antud aastat võib lugeda Taagepera-Ala kandi hariduselu alguseks.
         1876. aastal avati Köstrimäe kool. Koolis oli 3 klassi, õpetajateks Jakob ROSENBERG ja Reinhold PÕLD. 1884. aastal põles koolimaja maha.
         1820. aastal ehitati koolimajaks praegune Ida Kooritsa elumaja, mis ühtlasi oli ka esimeseks majaks Alal peale kõrtsi. Kool oli 2-klassiline ning mõeldud õigeusklike lastele. Arvatavasti töötas õpetajana Peeter KOLK.
         2-klassiline kool on olnud ka Taageperas Karl Käsperi elumajas, seal oli õpetajaks Kangru talu vanaperenaine.
         1860. aastal asutati Karjatnurme kool. Esimene ja ainus õpetaja ning ühtlasi ka koolijuhataja oli aastatel 1860-1890 Peeter STELLMACHER. 1890. aastal põles kool maha. Aasta pärast ehitati uus koolimaja. 1901. aastal põles kool uuesti maha. Lootust kaotamata ehitati kohe uus maja, mis on säilinud tänaseni (endine haigla maja). 1906. aastal  oli koolijuhatajaks hr KRIMM. 1907. aastal avati koolis 4 klassi, koolijuhatajaks oli Andres RUSI, õpetajana töötas HION. Rusi töötas aastatel 1907-1936. 1938. aastal suleti Karjatnurme kool õpilaste vähesuse tõttu. Õpilased hakkasid käima Ala Algkoolis.
         Kool asus ka Aaval moonakate majas. Õpetajaks oli seal Aadu KAUBER. 1902. aastal põles kool maha. Pärast põlemist ehitas hr. Steinfeld uue kooli Alale lähemale. Koolis käisid õigeusklikud, sellepärast hakkas rahvas kooli nimetama Vene koolitareks. Õpetajaks oli seal hr KUKK. Kool on säilinud tänaseni (Evi Kase elumaja).
         Taagepera mõisa, millest tänaseni on säilinud kaunis loss, rajas kooli ja pidas seda ka ülal mõisaproua von STRYK. Koolimaja on säilinud tänaseni (perek Ehatähe elamu). Kool oli mõeldud Taagepera mõisa töötajate lastele.
 

ALA KOOLI ASUTAMINE

    1919. aastal asutati endise Ala kõrtsi hoonesse Ala Algkool. Ruumide vähesuse tõttu hakkas algkoolis tööle ainult 3 klassi. Esimeseks õpetajaks ja koolijuhatajaks oli Jaak PEHME.
    Ala kõrtsi hoone oli ehitatud maakividest. Hoone kahel pool otsas asusid rehealused ning keskel kõrtsiruumid. Hiljem töötasid kõrtsis 1.-4. klass, 5. ja 6. klass töötasid kõrtsi lähedal Aadu Niilenderi maja.
    1927. aastal muudeti Ala Algkool 6-klassiliseks.
    1934. aastal lõhuti Ala kõrtsihoone ja kohandati koolimajaks. Oma välimuse on ta säilitanud tänaseni. Ehitamise ajal töötasid 1.-2. klass Aadu Niilenderi majas ja 3.-6. klassi õpilased õppisid Karjatnurme koolis.
    1936. aastal taasavati Ala 6-klassiline Algkool. Koolijuhatajaks oli Karl MEOS.
    1944. aasta oktoobris muudeti kool 7-klassiliseks.
    1961. aastal muudeti kool 8-klassiliseks.
    1964. aasta kevadel hakati ehitama Ala koolile uut õppehoonet, mis valmis 28. märtsil 1966. aastal.
    1988. aastast töötab kool 9-klassilisena.
    1991. aastal nimetati kool Ala Põhikooliks.
    1997. aasta maikuus valmis kultuuri- ja spordikompleks.
    1998. aastal avati arvutiklass.
    2001. aastal saime GLOBE’i kooliks.
    2002. aastal avati 15-kohaline õpilaskodu, mis tänaseks on kasvanud 30-kohaliseks.
    2003. aastal avati ettevalmistusrühm 3-6-aastastele lastele; saime Öko koolide Rohelise lipu omanikuks; Olümpiakomitee eesotsas Mart Siimanniga avas vastvalminud pallimänguväljaku.

ENDISED DIREKTORID

   Jaak PEHME  1919 - 1923
    Aadu HAAS  1923 – 1935
    Karl MEOS  1935 – 1941
    Karl METS  1941 – 1944
    Ain EENMAA  1944 – 1945
    Ella JOASOO  1945 – 1946
    Miralda JÄRV 1946 – 1949
    Väino JÄRV  1949 – 1951
    Heino LAAGUS 1951 – 1954
    Heljo SIIL  1954 – 1961
    Alfred KRONBERG 1961 – 1977
    Jüri HARK  1977 – 1980
    Hilja PILL  1980 – 1981
    Ants PIIRSALU 1981 – 1982
    Hilja PILL  1982 – 1983
    Ats ABROI  1983 – 1985
    Kalle VISTER 1985 – 1999
    Urmas REINSON 1999 – 2001